[NO-ET] Norra-eesti sõnaraamat
|
|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 116 artiklit, väljastan 100.
alle·manns·eie
- bilen er snart allemannseie varsti on igal inimesel auto
barns·ben
- fra barnsben av lapsest saadik
ben(-) vt bein(-)
ben·klær pl. püks|id - <-i 23e^22e> pl.
den1 m., f. (art.)
- den gule bilen (see) kollane auto
den2 m., f. (pron.)
- see <selle 00>
- den hunden jeg har see koer, kes mul on
- den bilen jeg så see auto, mida ma nägin
- (om levende vesen) ta <00>
- jeg har en fin hund, men den er gammel mul on tore koer, aga ta on vana
- (om ting) see <selle 00>
- jeg fikk ei bok og den er god sain ühe raamatu ja see on päris hea
- vil du ha den? kas sa tahad seda?
- too <tolle 00>
- denne her og den der see siin ja too seal vt denne
den·gang tookord; tollal
- dengang da vi var unge kui me veel noored olime
den·slags seesugu|ne <-se 10>
dess·uten pealegi; lisaks
egg1 <-a/-en> (noa)tera <17i>
egg2 <-et --> muna <17e>
- legge egg munema <27>
egg·leder <-en -e> anat. munajuha <17>
egg·stokk <-en> anat. munasar|i <-ja 24u>
egn <-en> paikkon|d <-na 22i>
egn|e1 <-a/-et>
- egne seg til noe sobima millekski
ei|e1 <-t> omandus <-e 11>
- i hans eie tema valduses
- i privat eie eravalduses
ei|e2 <-de> omama <27>
- alt jeg eier og har kõik, mis mulle kuulub
eie·god <-t> heasüdamlik <-u 25>
ein·kvan m. (pron.) nn. keegi <kellegi 00>
ein·støing <-en> erak <-u 2>
en1 (pron.) üks <ühe 22*>; keegi <kellegi 00>
- hver og en iga|üks <-ühe 22*>
- en kan aldri vite ei või iial teada vt man
en2 <ei/en ett> (num.) üks <ühe 22*>
- en dag og to netter üks päev ja kaks ööd
- to dager og ei natt kaks päeva ja üks öö
- en for en ükshaaval
- alle på en gang kõik korraga
- alle som en nagu üks mees
- i ett järjest
- i ett og alt kõiges
- med ett äkki
- det kommer ut på ett teeb sama välja
- under ett koos
- den ene foten üks jalg
- det ene med det andre seda ja teist
en3 <ei/en et> (art.)
- en bil auto <16>
- jeg kjøpte ei/en bok ostsin raamatu
- jeg bor i et stort hus elan suures majas
- det stod en mann på gata tänaval seisis mees
- vi møttes en kveld kohtusime ühel õhtul
- om en tre-fire dager nii kolme-nelja päeva pärast
en·akter <-en -e> ühevaatuseline lavateos
en_detail jaokaupa
ene1
- ene og alene üksnes
ene·barn <-et --> ainus laps
ene·boer <-en -e> üksikla|ne <-se 12>
ene·bolig <-en> ühepereelamu <1>
ene·cell|e <-a/-en> üksikkong <-i 22e>
ene·forhandler <-en -e> ainumüüja <1>
ene·hersker <-en -e> ainuvalitseja <1>
ene·merker pl. ala <17> fig.; valdkon|d <-na 22i>
- komme inn på ens enemerker kellegi alale tungima
ener <-en -e> number üks <ühe 22*>; (siffer) üheli|ne <-se 12> sport.; esinumb|er <-ri 2e>
- hun er en ener ta on ainulaadne
ene·rett <-en> ainuõigus <-e 11/9>
- vi har enerett til salget meil on müügi ainuõigus
ene·rom <-met -->
- (rom for en) ühene tuba
- vi snakkes i enerom räägime omaette
- (på sykehus) üksikpalat <-i 2e>
ene·rådende ainuvalitsev <-a 2>
en|es <-tes -es> kokkuleppele jõu|dma <-ab 34>
ene·stående erakord|ne <-se 2>
ene·tal|e <-en> monoloog <-i 22e>
en·etasjes ühekorruseli|ne <-se 12>
ene·veld|e <-et> ainuvalitsus <-e 11>
ene·veldig <--> ainuvalitsev <-a 2>
en·fold <-et> lihtsameelsus <-e 11/9>
en·f`oldig <--> lihtsameel|ne <-se 2>
en·gang
- ikke engang isegi mitte
en·hv`er m., f. iga|üks <-ühe 22*>
en·kjønn|a /-et biol. ühesuguli|ne <-se 12>
en·manns·bolig <-en> üheperemaja <17u>
enn kui
- ikke mer enn to mitte üle kahe
- ingen annen enn han ei keegi muu kui tema
- han er større enn meg ta on minust suurem
- hva som enn skjer mis ka ei juhtuks
en·sidig <-->
- (unilateral) ühepool|ne <-se 2>
- (snever) ühekülg|ne <-se 2>
- (partisk) erapoolik <-u 2>
en·spor|a /-et
- üherööpmeli|ne <-se 12>
- (sneversynt) piiratud
en·stavelses·ord <-et --> ühesilbiline sõna
en·stemmig <--> (samstemmig) üksmeel|ne <-se 2>; (unison) ühehääl|ne <-se 2>
en·tall <-et> lgv. ainsus <-e 11/9>
en·tydig <--> ühemõtteli|ne <-se 12>
en·veis·kjøring <-a/-en> ühesuunaline liiklus
es|e <-te> paisuma <27>
ete <åt ett> sööma <süüa 38i>
for·hen·værende endi|ne <-se 12/10>
gen <-en/-et -(er)> geen <-i 22e>
gen`i <-et> geenius <-e 11>
gen`i·strek <-en> vaimuvälgatus <-e 11>
hen
- hvor skal du hen? kuhu sa lähed?
- hvor bærer det hen? kuhu minek?
- han gikk hen og døde ta võttis kätte ja suri ära
- stirre hen for seg omaette tuiutama
hen·blikk
- med henblikk på noe midagi silmas pidades
hen·fal|le <-t>
- henfalle i tanker mõttesse vajuma
hen·fal|len <-lent -ne>
- han er henfallen til drikk ta on krooniline alkohoolik
hen·ført vaimustatud
hen·|gi <-gav -gitt>
- hengi seg til noe millelegi pühenduma <27>
hen·giv|en <-ent -ne> andunud
hen·givenhet <-a/-en> andumus <-e 11>
hen·hold
- i henhold til noe vastavalt millelegi
hen·led|e <-a/-et>
- henlede oppmerksomheten på noe millelegi tähelepanu juhtima
hen·|legge <-la -lagt>
- (flytte) üle vii|ma <-a 38>
- jur. (kohtuasja) lõpetama <27>; (legge til side) kõrvale jät|ma <-ab 35*>
hen·rett|e <-a/-et> huk|kama <-ata 29>
hen·rivende vaimustav <-a 2>
hen·rykkels|e <-en> vaimustus <-e 11>
hen·rykt <--> vaimustatud
hen·sikt <-en> kavatsus <-e 11>; mõt|e <-te 6>
hen·stil|le <-te> paluma <27>
hen·stilling <-en> palve <6>
hen·syn <-et --> (omtanke) hoolivus <-e 11>; tähelepanelikkus <-e 11/9>
- vis hensyn! ole tähelepanelik!
- ta hensyn til forholdene oludega arvestama
- hensynet til barna ble avgjørende otsustavaks sai laste heaolu
- av hensyn til barna laste tõttu
hen·syns·full <-t> tähelepanelik <-u 25>; hooliv <-a 2>
hen·tyd|e <-et> vihjama <29>
hen·tydning <-en> vihje <6>
hen·vend|e <-te>
- henvende seg til en kellegi poole pöörduma
- henvende oppmerksomheten på noe millelegi tähelepanu juhtima
hen·vendels|e <-en> pöördumi|ne <-se 12>
hen·vis|e <-te> (referere til) vii|tama <-data 29>; (vise til, anbefale) juhatama <27>; (overgi) suunama <29>
- henvise til tidligere praksis viitama varasemale praktikale
- legen henviste meg til spesialist arst suunas mu eriarsti juurde
- han var henvist til å klare seg selv ta oli sunnitud ise endaga toime tulema
hen·visning <-en>
- vii|de <-te 6>
- en henvisning til side ti viide leheküljele number kümme
- (anbefaling) soovitus <-e 11>
- (fra lege) saatekir|i <-ja 24u>
hus·leg|e <-en> perearst <-i 22e>
hønse·egg <-et --> kanamuna <17e>
men1 <-et --> kahju <16>; (hindring) takistus <-e 11>
- hun fikk varig men av ulykken õnnetusel olid tema jaoks püsivad tagajärjed
men2 n. aga <17>
- det er et stort men ved planen plaani juures on üks suur aga
men3 (konj.) aga; kuid; vaid
- mor har blå øyne, men far har brune emal on sinised silmad, aga isal pruunid
- gutten er liten, men flink poiss on väike, kuid tubli
- han er ikke lys, men mørk ta pole blond, vaid brünett
men·ed <-en> valevan|ne <-de 6>
nei·men
- neimen ikke tõesti mitte
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|